Kui hakkad turundusjuhti või turundusinimest tööle palkama, siis mis on need asjad, mida üks turundusjuht digiturundusest teadma peaks? Olen nüüd käinud mitmetel turundusjuhtide kandideerimiste lõppvoorudes – hindamas, kui palju siis turundusjuhiks pürgiv inimene reaalselt digiturundusest teab ja mis on tema ideed selle ellu viimiseks. Ettevõtjad, kes turundusjuhte palkavad, ei jõua ennast ise tihtipeale kurssi viia kõigega, mis digiturundusest vaja teada. Siis ongi nad võimalik sorava jutuga kandidaadi poolt ka “hanitada”. Lõpptulemuseks on tööl turundusinimene, kes heal juhul kõik asjad agentuurist tellib, aga oskuseta kontrollida, kas tegevusel tulemust ka on või toimub lihtsalt arvete maksmine koostööpartnerile.
No vot, ja siis see ettevõtja kutsubki mind sinna lõppvooru kaasa, et ma saaks tulevase turundusinimesega vestelda ja annaksin omapoolse objektiivse tagasiside.
Enamjaolt on need vestlused põnevad – nii nagu võrdsete vastaste vahel tennisemäng ja vahe on siis selles, kellel tugevam vasaku käe löök või parem serv. Enne igat vestlust tuleb ennast ka tippvormi ajada, turundusuudistega kurssi viia , et ise lolliks ei jääks. Aga on ka vastupidiseid vestlusi, kus kõik pallid, mida vastasele suunad, sirgelt liiva kukuvad ja ennast ka imelikult tundma panevad. Noh, et päriselt – selliste teadmiste ja kogemustega turundusjuhiks?? Ja kui te arvate, et need kandidaadid tulevad otse koolipingist või teise eriala pealt, siis eksite.
GDPR, Andmekaitse ja Privaatsuseeskirjad
Ega kohe esimese hooga ma GDPR-ist otse ei küsigi. See on nn taustaks jutuks, et kas tohid inimestele otse messengeris kirjutada, kui ta näiteks on sinu jälgija sotsiaalmeedias. Ja vastavalt sellele siis saad teada, kas andmekaitse ja GDPR on teemad, millest inimene teab või mitte. GDPR jõustus juba 2018 ja tänaseks päevaks peaks iga turundusinimene seda küll teadma, et uudiskirjas peab olema “unsubscribe” nupp ja niisama suvalistele meilboksist leitud e-mailidele uudiskirja saata ei tohi.
Kindlasti ka, et mis see “Cookie consent” on – kui tulevane turundusjuht seda ei tea, siis tuleks see ka kiirkorras endale selgeks teha. Kusjuures, ega vestlustel inimesed on ikka närvis ja keegi ei eeldagi, et peaks täpselt kõike vurinal ette lugema. Pigem kuna “Cookie consenti” teema on hetkel digiturunduses päevakorras, siis on oluline, et inimene oleks sellest kuulnud ja teab, kus ja mis see on, ja milleks vajalik. Seadistused jm tehnilised asjad – selle teeb üldjuhul ikka veebilehe arendaja ära või siis valid kuupõhise maksega vidinapakkuja, mis on kogu aeg “up-to-date”.
Privaatsuseeskirjad ja andmete kogumine. Kui turundusjuht seda ei tea, heakene küll, aga vitsa saab selle eest ettevõtja. Ja siis on hilja sõber olla. Tundub naljakas, aga viimasest 6-st vestlusest ainult 2 inimest olid asjakohaste teadmistega, ja 2 inimest ei teadnud ikka midagi. Ja mismoodi sa siis seda teenust ka tellid, kui isegi kuulnud pole?
Uudiskirjad ja E-maili Turundus
Uudiskirjad – kui vähegi võimalik, lasen näidata mõnda varem tehtud uudiskirja. Pole isegi vahet, kas see on siis enda poolt koostatud või sisse ostetud. Küsin-vaatan selliseid elementaarseid asju:
- miks selline pealkiri ja mis on CTA?
- kas preview tekst on olemas ja kas seal on põhipoint ka sees. Püüan aru saada, kas see teadlikult sinna pandud või kogemata hästi välja kukkunud.
- uudiskirja sisu, pildid, lingid ja mis tulemust selle kirjaga saadi
- kui tihti ja miks nii tihti ja kellele saadetakse – siin on pigem vestlus, et saaks aru, kas on olemas nn uudiskirja saatmisstrateegia. Pole vahet, kas see on suuremas ettevõttes paberile pandud või väiksemas turundusinimese peas. Kui see olemas on, siis tavaliselt läheb põnevaks vestluseks ja aruteluks.
Mõni markantsem näide ka sekka: ikka küsin, kuidas te uudiskirja liste kogute? Ja päriselt, tuntud ettevõtte, kaua töötanud turundusinimene: “korjasime müügimeeste e-mailidest inimeste andmed kokku ja saatsime e-maile. Aga meil nagu ei töötanud see uudiskiri. Väga palju tuli unsubscribe klikkamist”. Ei – ma ei mõelnud seda välja, nii oligi.
Ja veel: kasutame “roosat elevanti”… ilmselt nooremad turundusinimesed enam ei teagi, aga kunagi oli selline meililistide andmebaaside müük, kus sai osta ntks, et saada e-mail 300 000-le inimesele. Kuidas need inimesed sinna sattusid? Jumal seda teab ja võib-olla on parem ka, kui ei tea. See bisnis sai suuremalt jaolt 2018 GDPR-i jõustumisega küll otsa, aga ettevõtete andmebaase müüakse ja kasutatakse siiani. Ma ei oska kommenteerida, kas kellelgi see tulemust ka toonud on. Pigem ei kasutaks ja pigem võtaks turundusinimese, kellel paremad ideed uudiskirja listi kasvatamiseks on.
Sotsiaalmeedia
Sotsiaalmeedia on muidugi mu lemmikteema. Siin tavaliselt läheb jutuajamine põnevaks ja nalja saab ka. Aga mida siis tähele panna?
Kui jutt käib väiksemast ettevõttest, kus turundusjuht peaks mingil määral ka ise sisu tootma, siis uurin, mida ta teeks. Kas on ise ka nõus vajadusel kiiresti kaamera ette minema ja toodet tutvustama? Te ei kujuta ette, kui paljud kandidaadid on suhtumisega “ma olen nii privaatne inimene ja kaamera ette ise ei lähe”. Iga kord kratsin kukalt, et no vahva – ise pean iga nädal kaamera eest rääkima küll sokkidest ja siis sukkpükstest, kedagi (mind ennast ka mitte) ei huvita, kas ma privaatne olen või mitte… Küsin hiljem ettevõtjalt, kas ta ise siis läheb vajadusel kaamera ette, kui on vaja näidata, kuidas toodet kasutada. Ja kui kedagi ei lähe – kas siis on ressurssi, et otsida see inimene, kes pole privaatne? Tavaliselt on vastus, et “eino turundusinimene võiks ikka ka mõnikord kaamera ees teenusest rääkida”.
Ühesõnaga, kui sul on sellist inimest vaja, kes toodaks sotsiaalmeediasse spontaanset sisu – siis tee see vestlusel kohe selgeks, kas vastas istuv inimene seda tegema hakkab või ei.
Nipp, kui otsid sotsiaalmeediaspetsialisti: lasen saata video, kus kandidaat tutvustab näiteks viimast turundusalast raamatut, mida ta luges. Edasi järgmisesse vooru saavad need, kes näitavad ennast ka seal videos – raamat käes ja silmad säramas. 10st videost on üldjuhul 2 sellist.
Suuremate ettevõtete puhul, kus turundusinimene ei pea ise telefon näpus ringi keksima – on siiski ka oluline, et inimene saaks aru, et sotsiaalmeedia ei koosne ainult ilufotodest, vaid kaasahaaravast sisust, mida saab luua spontaanselt inimestega. Ja siis on juba organiseerimise asi, kust need inimesed leida ja mismoodi seda sisu toota. Siin peab jällegi seda tasuvust kaaluma – kas on kohe mõtet Kardashiane palgata, et aknapesurobotit tutvustada. Või siis hommikul tööle tulles teeb ka turundusinimene mõne toreda TikToki valmis.
Ainuõiget vastust pole – aga see teema aitab ettevõtjal aru saada, mida ja keda vaja on.
Sotsiaalmeedia Mängud ja Reklaamid
Järgmine konks, mida kõik need alla neelavad ja siplevad kes tegelikult midagi asjast ei tea. FB ja Insta mängude reeglid ON ERINEVAD. Jaga/laigi/sheeri – on eilne päev. Jah, “engagement bait” on asi, mida tuleb jälgida. Ja
Reklaamid – sellest võiks homse õhtuni rääkida. Aga pixel, conversion API, traffic, awareness, reach, impressions ja ads manageri muu “basic terminoloogia” võiks olla arusaadav.
Aga siin on vastus paljudel juhtudel: meil agentuur teeb ja iga esmaspäev annab raportid. Ja kõik on kogu aeg korras… ohhooo, mis variandid siis veel oleks? Kui sa ise ad manageri sisse ei logi ja sealt ei vaata, siis ongi sul raportites kõik kogu aeg korras.
Okei – võib-olla nõuan liiga palju. Aga miinimum, tõepoolest MIINIMUM – turundusjuht peab teenust tellides teadma seda, et ettevõtte “ad account” peab olema ettevõtte oma ja annab sealt ligipääsu agentuurile. Mitte nii, et ad account on agentuuri oma ja kui suusad risti lähevad, siis pole mitte miskit alles ja tuleb alustada nullist.
Aa, et miks ma retargetingist ei räägi? Räägin ikka, kui näen, et on võimalust rääkida.
SEO ja Otsingumootorite Optimeerimine
Järgmine suur “elevantsilõks”… meil teeb SEO-d “Andres” ja teeb väga hästi – kõik on korras. Minupoolne küsimus: kuidas sa seda kontrollid? “Andres teeb aastas korra analüüsi ja siis kuupõhiseid raporteid”. Super.
Aga võtame siis sellise kõige lihtsama Google Chrome vidina “SEO Meta 1-Click” ja vaatame, mida tehtud on. Siis selgub, et H1 on 5 tk ja mõnel juhul on puudu description ja lehe pealkiri on “Esileht – OÜ Õhk ja Põhk”. Seda ma tavaliselt vestlusel näidata ei viitsi – pole minu asi inimest piinlikku olukorda panna. Lihtsalt on aru saada, et tulevane turundusjuht on hea klient alustavatele SEO-meestele. Ilmselt see aga tööandja huvidega kokku ei lähe.
Ma ei hakka kurnama kõigi nende detailidega, aga tõesti natuke võiks olla kursis kasvõi sellega, et mis on SEO põhielemendid, kuidas neid lehel kontrollida ja kuidas märksõnu leida, millele leht optimeerida. Ei ole tõesti oluline, et turundusinimene oleks Ahrefsi või Semrushi vilunud kasutaja. Aga näiteks, et märksõnu, millele lehte optimeerida, saab ise leida Google’i tasuta tööriistu kasutades – võiks teada.
AI Tööriistad ja Automaatika
Kas ma panen siin kandidaadi turundusalast GPT-d ehitama? Kaugeltki mitte. Mida ma siin tegelikult teada tahan, on hoopis see, kuidas inimene ennast tehisintellekti arengutega kursis hoiab, milliseid tööriistu kasutab ja kuidas infot leiab.
Ei pea tegema Dalle või Midjourneyga detailirohket, fotorealistlikku pilti. Küll aga võiks teada, mis on need AI-põhised funktsioonid ja tööriistad, mis turundaja elu lihtsamaks teevad, kuidas kiiremini kontrollida tehtud tööd ja kuidas ideid genereerida. Ja kas on ok ikka kliendiandmeid sisaldav fail otse ChatGPT-sse üles laadida?
Kõige peamine, kuidas ülesannet lahendada? Sest tõenäoliselt ei ole meie turundusprobleem nii ainulaadne, et kellelgi teisel seda poleks olnud. Ja Google, ChatGPT jm tööriistad aitavad meil seda otsast harutama hakata.
Turundusjuht peab olema nagu Sherlock Holmes
Turundusjuhtide kompetentsi hindamine on mitmetahuline protsess ja sellisest tund-kaks kestvast vestlusest need asjad välja kooruvadki. Hea turundusjuht peab olema nagu Sherlock Holmes – teadmised peavad olema laialdased, aga mitte väga sügavad. Oluline on spontaansus ja oskus lahendusi leida. Kõik tehniline tipe-täpe, see on lahendatav!
- Kui hakkad turundusinimest tööle palkama, siis mis need digiturunduse asjad on, mida teada võiks.
- ChatGPT ja AI-turundustööriistad ehk kuidas oma meeskonnas kratt tööle panna.
- Coachid, Mentorid ja Nõustajad ja “fake gurud” Digiturunduse maailmas
- Sisuturundusartikkel – mida võiks teada, enne kui tellid
- WordPress koolitus – kuidas 1 päevaga asjale pihta saada
