Digiturunduse koolitused millest mul on kasu olnud.

Digiturunduse koolitused, millist valida?

Väikeettevõtjana tean loomulikult, et igasuguseid koolitusi üritatakse meile päevast päeva pähe määrida. Küll aitab üks leida uusi kliente ja teine jälle toob vanad tagasi, kolmas üldse lubab õpetada kuidas käivet nädalaga kahe-kolme kordistada. Olgem ausad, igasugust jura müüakse koolituste pähe, siia blogisse aga kirjutan neist, millest minul on kasu olnud ja mis on aidanud erinevat viisi edasi.

Digiturundusalaseid koolitusi läheb vaja. Eriti väike- ja mikroettevõtjal kel peamiselt kogu turunduse fookus on liikunud üle internetti. Ma ei arva, et kõik asjad peaks ise ära tegema, aga ka teenuse tellijana või kui palkad kedagi mõnd digiturunduse asja tegema on vaja teada basic asju. Kasvõi selleks, et mitte lasta end haneks tõmmata. 

Koolitusi digiturunduse alal pakutakse erinevatele tasemetele ja nõnda on lihtne alustada näiteks koolitustest, mis hõlmavad oma kodulehe loomist ja sinna ka näiteks e-poe ehitamist. Kuidas täpselt see leht ikka püsti saab ja mis seal kõik olemas olema peab.  

Vähe edasijõudnumate digiturunduse koolituste võtmesõnadeks tihtipeale on sotsiaalmeedia (Kas ja kui palju enam Facebook’i kasutatakse? Kuidas kliente Instagramist kätte saada, mitte ainult piltidele laike koguda? Ja kas tõesti on vaja mõni tants selgeks õppida, et TikTokis turgu leida?), internetis reklaamide ostmine ja tegemine (Google Ads ja Analytics’i kasutamine ja ka e-maili kaudu turundamine) ning siis ka juba oma kodulehe otsimootorite jaoks optimeerimine (SEO, sisu loomine ja kõik sellega seonduv). 

Tihtipeale aitavad koolituste läbiviijad sul ka alustada oma läbimõeldud ning põhjaliku digiturunduse plaaniga. Kuna digiturunduse maastik kasvab iga päevaga, annab korralik plaan sulle eelise konkurentide ees ning aitab selle informatsiooni tulvaga ree peal püsida.

Kellele tulevad digiturunduse koolitused kasuks?

Arvan, et korralik digiturunduse koolitus on üks must-do iga väikeettevõtja ja ka alustava ettevõtja jaoks. Kuna informatsiooni kogu internetiturunduse ja erinevate tööriistade kohta on nii palju siis tihtipeale on raske ise kuskilt pihta hakata. Või siis hakkad pihta ühest otsast, aga kuna materjali on nii palju, siis teiste tähtsate asjadeni ei jõuagi.

Tean seda täitsa omast käest, et kui leian ühe põneva tööriista, millega kodulehte paremaks teha, siis võingi jääda ühe asja kallal nokitsema ja kõik muu jääb tahaplaanile. Lõppude lõpuks on nii aga väga keeruline head asja teha ja selleks koolitused, mis hõlmavad kõiki tähtsamaid nippe ja abimehi, kasuks ongi.

Milliseid eestikeelseid digiturunduse koolitusi pakutakse?

Digiturunduse koolitusi on palju. Ka eesti keeles, seega ei pea üldse muretsema kui tunned, et inglise keeles olevad artiklid ja nipid mõnikord segaseks kipuvad jääma. Lisaks on ka enamus koolitused tehtud kättesaadavaks läbi Zoomi või Google Meetsi. Ei pea teise Eesti otsa kohale sõitma ja ajaplaani klapitama. Õpi millal tahad.

Eesti digiturundusalastest koolitajatest minu lemmikud

Nullist turunduskoolitused. Sven Nuum ja Teet Torim teevad kenasti asjad kõigile selgeks. Ma olen ise läbinud neil nii Facebook Ad koolituse kui ka copywritingu koolituse. Igati hea kui tahad kiiresti ülevaadet saada ja ka tehnilisi nippe.

Turunduslabor on aga täitsa omaette koolituskeskkond, kus materjali jagub igaühele. Väga mõistliku hinna eest saad ligi põhjalikule ja kasulikule materjalile. Lisaks olemasolevatele videokoolitustele loob Turunduslabori Timo jooksvalt uusi materjale ja ka üritusi. Turunduslabori keskkonnas õppides saad ka teistelt ettevõtjatelt nõu ja küsimusi küsida. Kaks pead on ikka kaks pead, Turunduslaboris on aga veelgi rohkem päid kui ainult kaks. Ma olen turunduslaboris olnud algusest peale, ei saa öelda, et kõik videod olen läbi vaadanud aga enamus küll. Seega julgen soovitada.

Zone veebiakadeemia – täiesti tasuta vaatamiseks ja väga head videod. Peeter Marvet, Karl Kangur, Timo Porval jt spetsialistid teevad põhimõisted selgeks ja ma praegu ka aegajalt ikka vaatan neid ja mõnda asja tuletan meelde.

Õpi koos Googlega – jälle, ilma rahata, pane kirja ja õpi. Tunnised koolitused, mida on nii algajatele kui ka edasijõudnutele. Ma ise aastal 2021 kuulasin pea kõiki koolitusi mida nad pakkusid. Julgen soovitada.

Need neli on ka sellised mida näiteks digiturunduse assistendi tööle võtmisel küsin, et kas oled neist mõne koolituse läbinud ja mis meelde jäi. Või siis suunangi, et vaata Zone veebiakadeemias läbi need videod, siis saad sellise põhilised algteadmised kätte. Minu võit on siin see, et ei pea kõiki mõisteid ise algusest peale seletama.

Veel Eesti koolitusi ja koolitajaid

Turundustreff pakub häid koolitusi nii alles alustajatele kui ka edasijõudnumatele. Nende kaudu saad hea ülevaate digiturundusest, aga ka põhjalikuma ülevaate erinevatest tööriistadest. Turundustreff pakub nii kohapeale minekuga koolitusi kui ka täitsa online’is.

Töötukassa – pakub suurt valikut koolitusi, mis hõlmab kõiki tähtsamaid digiturunduse alaseid asju. Ma ei ole ise sealt koolitusi võtnud ja ilmselt on pakkujaid seinast-seina. Aga tasubki siis vaadata ja guugeldada natuke koolitajate kohta ja siis otsus teha.

Miks tasub ka välismaiste digiturunduse koolitusi läbida?

Kui tunned ennast inglise keelse materjaliga ka mugavalt, siis kindlalt uuri ka välismaiste digiturunduse koolituste kohta. Kui sul on plaan oma tooteid ka Eestist välja müüa siis teistmoodi ei saagi.

Lisaks välismaiste klientide püüdjatele tuleb inglise keelse materjaliga töötamine kasuks juba seetõttu, et sagedasti juhtub see, et Eesti koolitused ei ole jõudnud lihtsalt kõige uuema materjalini. Kuna Google’i, sotsiaalmeedia ja muude turundusallikate algorütmid ning kasutusvõimalused muutuvad pea igapäevaselt, siis lihtsalt ei jõutagi alati kõige uuemat infot siin edasi anda. Nii mõnelegi küsimusele mis võib digiturunduse vallas tekkida, leiad kiiresti vastuse välismaistest koolituskeskkondadest. 

Mõned minu lemmikud saidid, kust koolitusi leida

Vaadates kui palju eestikeelseid digiturunduse koolitusi juba saadaval on, siis on see ilmselge, et inglisekeelseid on veel rohkem. Lisan siia mõned oma lemmikud lehed, kust kasulikku infot mõistliku hinna eest olen leidnud.

LinkedIn Courses

LinkedIn pakub väga häid videokursuseid, mis on sulle sobival ajal kättesaadavad. Nõnda saad leida oma päevast selle hetke, kus koolitusega alustada ja ka vajadusel nii mitu korda neid videoid läbi vaadata, kui tahad. No mõnikord lihtsalt jääb segaseks asi ja siis on ikka mõistlik uuesti läbi vaadata, et kuidas täpselt mis käib. Lisaks pakub LinkedIn ühe tasuta proovikuu, niiet igati mõistlik ja vahva variant.

Masterclass

Masterclass on üks mida ma paar korda nädalas telekavaatamise asemel vaatan. Otseselt ei ole need digiturunduse koolitused, vaid üldjuhul oma ala ekspertidega.  Näiteks kirjutamise, copywritingu ja lugude rääkimise arendamiseks annavad Masterclassi koolitused väga head inspiratsiooni.

Apollona Poilane – leivaküpsetuskursus. Minu lemmik just storytellingu kohapealt. Poilane loo jutustamisoskus ja omakorda e-kaubandus üle maailma on täielik fenomen. Püüa saia üle ookeani müüa läbi interneti.

Anna Wintour – ikooniline Vogue peatoimetaja. Mulle meeldis seal väga kuidas ta juhtimisest ja uute disainerite leidmisest ja ka oma assistentide palkamisest räägib.

Coursera & Udemy

Viimaseks mainiksin kindlasti ka Courserat ja Udemyt. Olemuselt on nad üpriski sarnased õpikeskkonnad, aga kuna pakuvad nad erinevaid koolitusi, siis tasub mõlemad üle vaadata. Nii leiad just selle, mis sulle parasjagu kasuks tuleb. Peale Coursera ja Udemy koolituste ja ülesannete läbimist väljastavad nad ka sertifikaadi, mis CVle kindlasti värvi ja väärtust lisavad! Coursera ja Udemy puhul meeldib mulle ka see, et mõlemale keskkonnale on tehtud ka mugav app telefoni, nii kasutan neid näiteks lennureisidel, sest saan koolitusi alla tõmmata ja pikki lende kasulikult sisustada!

Kõikide välismaiste koolituskeskondade puhul leiad digiturunduse alased materjalid kui otsid märksõnu nagu “digital marketing” või “online marketing”. Kui juba spetsiifilisemalt mingit täpsema tööriista kohta abi vajad, siis tulevad needki otsingusse pannes välja. Proovi nt “SEO”, “Google Ads”, “TikTok Marketing” jms. 

Coachid, Mentorid ja Nõustajad ja “fake gurud” Digiturunduse maailmas

Asi läks imelikuks juba mõnda aega tagasi. Elukestva õppe populariseerimine on kandnud vilja. Tahame õppida, tahame, et areneksime ja mis kõige olulisem, et keegi meile sellel teel siis ütleks, vot Piret hästi paned, oled õigel teel.

Mingil hetkel hakkas mu postkast ummistuma erinevatest funnel-kirjadest – üks paljulubavam kui teine. Kõik hakkasid kahtlaselt meenutama juba ameerikalaadseid kirju ja lubadusi.

Erinevad kursused, väljakutsed, õpitoad, tasuta live üritused – kõike tuli ja tuleb peale. Lisaks enesearengu retked, mentorlused, üks-ühele nõustamised ja palju muud. Tundus mulle, et enamik selle alaseid pakkujaid on üleöö ekspertideks saanud raha ja õnnelikuks saamise alal.

Krt, kas ma tõesti olen mõne uue trendi maha maganud. Isegi kade hakkas väheke, kui kõik edulood hakkasid tulema nii investeerimisest, turundusest, coachimisest ja mentorlusest. Lisaks lood sellest kuidas asukoha-vabalt kõik ärid aina kasumit toovad (ise pakkisin samal ajal soola ja sokke). Kirjad postkastides läksid järjest lihvitumaks. Mõnikord oli näiteks Thomas mulle kirjutanud selliselt, nagu sõbrale, et tal on mulle just tasuta veebiseminar pakkuda, kus saab ka asukohavaba businessiga reele ja passiivne sissetulek hakkab tiksuma. “Sell digital products with me” karjus Karen. Noh, Eesti omasid tuli ka FB uksest ja aknast sisse. 

Skeptitsism ja sarkasm on mind elu jooksul ikka nii mõnestki suuremast s…st eemal hoidnud. Hakkasin vaatama, et iga kord kui keegi hõiskas mõne suurema väljakutse ja veebiseminari või kursusega, et palju siis neil tegelikult on neid jälgijaid, ettevõttel käivet ja mis see on, mis päriselt leiva lauale toob. 

Panen siia kirja oma mõttet ja detailid mida jälgin, enne kui mõne eksperdiga kaupa teen

  1. Kui keegi nimetab ennast eksperdiks sotsiaalmeedia /e-kaubandus platvormi maastikul siis vaatan ja analüüsin tema profiili: Kas jälgijad on autentsed? Kas tegelikult ka see sisu, mis ta jagab, on kvaliteetne?
  2. Lubab, et kursust ostes saad hakata sotsiaalmeedia platvormil raha teenima – Eesti puhul löön lahti krediidiraportid ja vaatan, kas jutud 50000 eurot kuus teenimisest ikka vastavad tõele. 
  3. Igasugustesse välja käidud arvudesse suhtun ettevaatlikult – 50 000 edukat Facebooki ad-i  võib tähendada mida iganes. 6000+ jälgijat ühe kuuga? Kuidas need tegelikult saadud on? Ja kas need ka tulu toovad?
  4. Raha tagasi garantii – kena lubadus, aga tegelikult on selle taga tihti ka see, et sulle antakse raha tagasi lootuses, et sa ei hakka ebameeldivat artiklit kirjutama või mõnda mittesobivat tagasisidet jätma. 
  5. Kui kogu kursus koosneb erinevatest veebiseminaridest ja rahateenimine on nn õpetamine kuidas instas, fb-s, tiktokis raha teenida – internet on täis tasuta materjali, ei pea maksma selle eest sadu ja tuhandeid eurosid.
  6. Iga tööriist ja platvorm, näiteks Hootsuite, Plann, Later, Facebook, Instagram, Tiktok, Amazon, Helium10, Ahrefs, Semrush jne pakub tasuta koolitusi ja veebiseminari nii palju, kui kulub. Google vastab sinu kõige keerulisemale küsimusele kiiremini, kui sa arvata oskad.
  7. Seo-spetsialiste on terve ilm täis. Kui saad mõne SEO pakkumise meilile, tee väike eeltöö ja lükka nende enda leht Ahrefsist või Semrushist läbi. Kui nende enda lehe skoor on madal ja nad esitlevad ennast SEO ekspertidena, või on lingid enamus kahtlastest kohtadest, siis kuidas nad peaksid sinu kodulehe Googles esimeseks saama?

Mida veel jälgida:

  • Ettevõtte käive ja kasum. Ei pruugi alati kõike näidata, aga mis annab head pilti on töötajate arv. Kui seal on juba mitmeid inimesi on asi korras – inimesed ei seisa seal, kus raha ei maksta. Minu arvates on see just üks parimaid indikaatoreid, kuna käivet startuppide puhul näiteks vaadata ei saa.
  • Semrush/Ahrefs annavad väga palju infot – kas sinu guru lehel on tõesti nii palju orgaanilist searchi ja on ta väga populaarne?
  • Facebook Ad Library – eriti hea välismaiste ekspertide puhul. Tihtipeale see ongi, mis annab sulle infot, et peale kümnete adide, see traffic ei tulegi ja sealt suunatakse sind spämmi funnelisse, teades, et ühel hetkel sulle tundub, et rikkus/õnn/vabadus on siinsamas.

Lisaks mõned pläma-bingo sõnad mida tihti peale kuuled ülekasutatuna ja mis igal eksperdil on kasutusel, et sind panna erilisena tundma: mentorlus, väärtused, minu tiim, eesmärk, mastermind, kinnine grupp, viimase hetke pakkumine, ainult täna, lisaks saad veel selle ja tolle veebinari, strateegia. 

Ülikoolis sellist asja ei räägita. Ma olen strateegilise juhtimise õppekava läbinud, sõna “strateegia” kuulis seal 3 aasta jooksul kordades vähem, kui mõnes aastal 2022 podcastis nn eksperdi suust.

Siin on sulle Coffeezilla poolt välja toodud punased lipukest mis fake gurusid aitavad eristada:

  1. räägivad Mastermind gruppidest
  2. näitavad oma ilusat unistuste elu (reisid, autod)
  3. teevad maha nn tavalist palgatööd ja elu
  4. igasugused valmislindistatud live-videod
  5. müüvad tasulisi kursuseid, pikad ja lohisevad müügikirjad / maandumislehed
  6. finantsiline taust (raske on aru saada, kust raha tuleb)
  7. Facebook adid ja Youtube Ad-id (kasuta libraryt ja vaata peale)
  8. tasuta e-raamatud (liitu uudiskirjaga ja saadame sulle tasuta e-raamatu)
  9. lõputult räägivad igasugu mentoritest
  10. alla 35-aastased 😀 

Mõtle kriitiliselt ja analüüsi, on minu soovitus. Ja ega muud ei olegi. Enne kui kuhugi midagi registreerima tõttad, mõtle veel – kas päriselt sina jagaksid oma maailma kõige paremad ideed ja toimiva rahamasina lahkelt laiali?

Sisuturundusartikkel – mida võiks teada, enne kui tellid

Situatsioon: kirjutab mõne meediaväljaande digiturunduse projektijuht ja pakub mõnes artiklis sulle sellist sisutrunduslõigukest või lausa tervet sisuturundusartiklit. 

Sul on parajasti käed-jalad tegemist täis, aga samas kuklas väike-ettevõtja strateegiline ja turundusnõunik koputavad, et kuule – võiks ikka teha. Hind sai ka alla kaubeldud, nooh, meediaväljaanne pole ka just tundmatu.. ahaa nad lubasid veel artikli ka ise kirjutada. 

Raamatupidaja sinu peas kalkuleerib ja annab nõusoleku. Sinu sees olev tegevjuht aga loeb ettevõtmise tehtuks ja jääb ootama tulemust. Nii ja see ongi nüüd see koht kus tuleks paari asja jälgida, et mitte tulemust ootama jäädagi. 

Ma olen nüüd ise ikka kordades lüpsi saanud ja rohkem enam ei taha. Ja ei taha, et teised mikro- ja väikeettevõtjad ka saaks, seega siin paar ellujäämistrikki, mis mind on aidanud.

1. Väldi telefonivestlust – reklaamisasju ära aja kunagi telefoni teel. 

Miks? Sulle räägitakse jutt ilusaks, sa ise parasjagu tassid mingit kaubakasti ja seisad ühe jalaga trepi peal ja see kõne tundub kui päästerõngas. Sina kuuled, et artiklisse või klippi läheb sinu logo, jutt sinust  ja sind promotakse igal pool. Reaalsus on see, et pärast on see logo imepisike ja näidatakse selliselt, et sa ise pead ka luubiga vaatama. Reklaamiasju aja ainult kirjalikult.

2. Ära ütle jah kohe esimese kirja peale.

Hind muutub, mida kauem kahtled. Või teine strateegia- julge hundi rind on rasvane, ütle projektijuhile oma hind ja jää ootama kuni näkib. Alati kauple midagi kauba peale ka. Nendes artiklites on kõvasti õhku sees ja need nii unikaalsed ja suurepärased ei ole kui tundub. Vahest pannakse kaasa ka nn esitlus – see aga võib olla projektijuhil kogemata tehtud mõnele über-suurele kundele ja oluliselt soodsama hinnaga. Vaata see igal juhul üle ja hiljem on kena see meil kinnituseks tagasi saata.

3. Kontrolli KÕIK detailid üle

Miks? Sest: sisuturundusartikkel mida näitame “populaarseima veebikanalil” tähendab siis tegelikult seda, et 95% ajast on sinu artikkel “populaarseima veebikanali / naiste- või tehnikajura” lehel scrollides lehe alumises kolmandikus. Küsi täpsel üle kus ja kui palju see on, palju see reaalselt esilehel on ja kui kaua. Kuidas need muutuvad kui on karusellbänner. Loomulikult kui saad soodsa hinnaga, võid mõne koha pealt silma kinni pigistada. Ise analüüsi ikka ka, mõni pakkumine ongi vahel hea vaatamata Murphy seaduste tõenäosusele.

4. Jõuame sisuturundusartiklini – see on kõige tähtsam

Ma ütlen kohe ausalt ära – kui vähegi oskad, sul on vähegi aega ja kirjasoont, kirjuta see artikkel ise. Ära usu neid lugusid, et neil on mega head kirjutajad. Head kirjutajad on nii hõivatud, et neil on aega sinu artikli jaoks ületuleval suvel, kui nad on lõpetanud mõne haarava raamatu kirjutamise ja mingil x-põhjusel viitsivad suvalisi sisuturundusartikleid vorpida. Märkus: ma ei ole selliseid veel kohanud, aga ma siiski usun, et neid on olemas. 

Miks ise kirjutada? Sina tead oma tootest, teenusest, oma ettevõttest kõike. Sa tunned oma ettevõtte geneetilist koodi ja sinus on kirge mis paneb selle loo elama. 

Sa oskad ise rääkida oma loo selliselt, et see paneb lugeja lugema ja mõne lausa klikkima ja mine tea – ostmagi. 

Pealkiri – kuidas kõlab selline – “sinu firma nimi  – sobilik ka raskel ajal”? Ma ei tee nalja – sellise pealkirja on mulle kirjutaja välja pakkunud. Mida klient loeb? “Ettevõte: sinu firma on raskustes” – ja sina saad arve selle kuvandi eest. Kuidas tundub? Superdiil?

Korista pealkirjast ära kõik negatiivse maiguga või kahtlased sõnad. Seal ei ole ka kohta sellistel väljenditel nagu “omanik tutvustab”, “ei ole paremat” jne. Paljudes kohtades ei saa kasutada küll otseselt CTA- call to actionit aga sobiliku emotsiooniga sõnu küll. Näited: maitsev, magus, soe, rõõmus, tuba soojaks, toob-teeb head jne – kõik positiivsed. 

Okei – olen nõus, kui tahta klikki ja oled julgema närvikavaga siis võib ka muid trikke kasutada, klikimagneteid. Nendega pean eraldi jutu kirjutama ja algul võib sellega alt minna, seega sellepärast ma seda siin hetkel edasi ei lahka. 

5. Ma ei oska kirjutada sisuturundusartiklit, las nad kirjutavad ikka ise

Siis esimese asjana küsi mida ta üldse sinu ettevõttest teab ja millist infot vajab. Tavaliselt saad sa selle peale umbes 10 stamp-küsimust: 

1.  Tutvustage palun oma firmat – millal ja kuidas valmis selline bränd nagu “Sinu firma” ja kellele on bränd suunatud?

2.  Palun kirjeldage oma firmat,  mille poolest erineb see teistest samasugustest firmadest?

3.  Milliseid materjale kasutatakse “Sinu firma” tootevaliku tootmisel?

4.  Kas ja kui suurel määral panustab “Sinu firma” oma toodete tootmises keskkonnasõbralikkusele?

5.  Kui suurt rõhku pannakse toodete arendamisele ja disainile?

6.  Kuidas ja kui kaua läheb aega uue toote arendamisele, uuele tootesarjale, kui suur meeskond on selle taga?

6.  Palun tutvustage oma populaarseimaid tooteid  ja tooge välja millised on uued 2022a trendid, innovatsioonid ja kas on oodata ka uusi tooteid?

8.  Miks peaks piltlikult öeldes tavalise selle toote asemel valima midagi teilt?

9.  Kui tihti teil uueneb tootevalik? 

10. Kust ja kuidas on võimalik mugavalt “Sinu firma” tooteid endale, sõbrale, miks mitte kolleegile kõige lihtsamini osta?

Nii ja nüüd pane tähele, sa võtad ennast kokku ja vastad neile küsimustele ära. Arva milline tuleb artikkel? Sinu artikkel tuleb selline, et küsimused on ära võetud ja asendatud nn siduvate lausetega ja tegelikkuses oled sa selle artikli ise kirjutanud. Oled üllatunud? Jah, sa tegelikult kirjutasidki selle artikli ise. Been there – done that. 

NB! Loe ka lugu väga hoolikalt läbi kõrvaltvaataja pilguga, vahel on kirjutaja suutnud sinna sellist jama suutnud kirjutada, et pead vererõhutablette võtma. Meie puhul näiteks oli selline lause ükskord: “… kaks järelejäänut hakkasid firmat x tegema…. “

Igal juhul järgmine kord oskad olla juba loovam ja tegelikult saad artikli kirjutamisega hakkama. 

Variante veel:  otsi kirjutaja oma ettevõtte seest või sõprade/kursakaaslaste seast. Keegi ikka oskab keskmisest paremini kirjutada. Ma ise kirjutan ka aeg-ajalt teistele sisuturundusartikleid – usun, et sinu sõpruskonnas on ka neid inimesi kes väärtustavad sinu tööd ja oskavad seda haaravalt kirja panna. See on ka selles mõttes hea kui sa mitmeid artikleid kirjutad, siis ei tule kõik nö ühe käekirjaga.

Sisuturundusartikleid tootes on see vägagi oluline, et need poleks ühesugused (SEO – double content, keyword cannibalism jne ). 

6. Pildimaterjal sisuturundusartikli jaoks

Esimene reegel – vali pildid ise! Sina tead mida sul laos on, mis on müüdav toode või mida on vaja müüa. Pole harv juhtum kus nn toimetaja poolt Facebookist või Instagramist valitud tooted on juba 5 aastat out of stock. Milleks neid siis reklaamida?

Pildid, kui saad vali emotsioonipildid. Valgel taustal pilt on tore küll, aga pigem meenutab Google Shopping reklaami ja kui seda just ei otsi, siis ega ei kliki ka. Eriti kui veel halb kombinatsioon pealkirjast ja pildist koos on. Jackpot läbikukkumiseks. 

Vaata üle:  kuhu saad logo panna. Sinu artikkel ei ole 99.9% juhtudel “parima meediaväjaande” uudis number 1. Hoolitse selle eest, et oleks võimalikult palju aru saada pildilt mida müüd ja võimalusel lisa logo ja pealkirja oma ettevõtte nimi. 

7. Mida veel sisuturundusartiklis kontrollida?

  • Do-follow link – vaata, et see oleks olemas. 
  • Vaata, et lingid töötaks ja küsi kinnitus, et hiljem artikkel jääks arhiivi. 
  • Vaata, et sind poleks pandud konkurendiga ühte ühisartiklisse kus võib jääda mulje, et sina oledki konkurent (jälle, ma ei tee nalja – see juhtus minuga).
  • Loe oma artikli  lõplik versioon läbi ja kui sulle ei meeldi, siis kirjuta projektijuhile ja ütle, et selliselt see artikkel üles ei lähe ja kirjuta ise parem versioon või ütle julgelt mida muuta. ÄRA LEPI JAMAGA!

Koolitusi keskmisest paremaks sisuturundusartikli kirjutamiseks on mitmeid – netis tasulisi, tasuta. Veel parem – otsi üles mõni hea kirjutaja ja palu, et ta analüüsiks mõnda sinu teksti ja teeks paremaks (see on tavaliselt tasuline silmast-silma koolitus, aga maru tõhus ja arened kiirelt). 

Väga tore oli seda kõike praegu kirja panna – loodan, et sellest on mõnele väike-ettevõtjale, turunduspetsialistile ka reaalset kasu! Anna teada: piret.ilver@gmail.com

WordPress koolitus – kuidas 1 päevaga asjale pihta saada

WordPress koolitus – kuidas 1 päevaga asjale pihta saada

WordPress on mul üks lemmik platvorme mida kasutada. Kuigi pean tunnistama, et selleks läks üsna pikalt aega kui see mulle meeldima hakkas ja alguses Magentoga võrreldes ei meeldinud üldse. Ka Wix ja Shopify tundusid paremad. Samas blogide jms tavalehtede tegemiseks meeldib mulle tänasel päeval WordPress kõige rohkem ja lisaks on seda ka lihtne lasta hallata inimesel, kes WordPressi esimest korda näeb. 

WordPressi koolitusi tehakse Eestis päris palju – töötukassa kaudu kindlasti, lisaks erinevad internetiturunduse koolitajad – kõik pakuvad wordpressi koolitusi – nii algajatele kui edasijõudnutele. Mina ise ühelgi neist kohapeal käinud ei ole, seega ma siinkohal soovitusi ei oska anda. 

WordPress on kindlasti täiesti omal käel õpitav ja erinevaid juhendeid, tutoriale on terve web tasuta täis. Samuti Eesti erinevates koolides mis internetiturunduse alaseid õppekavu pakuvad on WordPressiga kodulehe tegemise kursus sees.  Samas on koolituste puhul ikka see, et kui otsest vajadust ja uudishimu endal pole siis koolitustel saadud teadmised jäävad teoreetilisteks teadmisteks. Kui rakendama ei hakka, siis ununevad kiirelt. 

Kuidas seletada kiirelt ja tõhusalt WordPressi olemust inimesele, kes sellega kokku puutunud pole?

Aga kuidas koolitada kiirelt assistenti, kes WordPressi pole näinud või kokku puutunud otseselt? Proovin siis lihtsalt ja arusaadavalt kirjeldada protsessi kuidas ma olen proovinud nö kontsentraadimeetodil – hästi kiiresti ja intensiivselt sisuliselt 8 tunniga wordpressi olemuse ja tööloogikad selgeks teha nii, et inimene saab tööle hakata.

Kõigepealt peab muidugi inimesel olema huvi – ilma selleta pole mõtet asja ette võtta. Kui huvi on olemas siis istume koos maha ja teeme kaks arvutit lahti. Selleks nö intensiivõppeks on meil mõned kodulehed, mille peal saab kenasti katsetada ja õppida asju, ilma, et oleks mingit kartust midagi tuksi keerata. Näiteks on selline kleit.ee blogileht – kus ei ole küljes Woo-commerce e-kaubanduse moodulit ja WPML – mitmekeelsuse funktsiooni, seega hästi lihtne struktuur. Nii ja siit hakkame minema.

WordPressi esimesed sammud – kohandamismenüüd ja põhifunktsioonid

Esmalt vaatame üle vasakul töölaua ja kohandamismenüüd – räägime läbi mis miski teeb ja kus on. Idee on selles, et selliselt läbi rääkides kindlasti ei jää kõik asjad 100% meelde, aga tekib arusaam, et kust mida leida võib. Hiljem, vajadusel, tekib siis läbi kuulmis- või nägemismälu ka ettekujutus kus see asi olla võiks või kuidas seda leida. 

Seletamiste ja jutustamiste käigus muudame siis erinevaid asju lehel ka, et oleks näha mis nupp midagi teeb. Üldiselt see WordPressi “kohanda” menüü on enamikele inimestele väga lihtsalt arusaadav ja kuna mõjub lehele ka silmapilkselt siis see ei valmista mingeid raskusi. 

Kui need põhiasjad läbi vaadatud nii tunnikesega – siis räägime sellest mis vahe on postitusel ja lehel ja lähmegi esimese postituse kallale. Ehk siis sisuliselt esimese asjana  alustamegi postituse tegemist ja läbi selle õpib väga palju WordPressi funktsioone mängeldes ära. 

Tavaliselt ma lasen rahulikult 2-3 tundi inimesel toimetada ja pusida. Olen ise lähedal olemas – seega kui vaja, saab küsida. Väga lihtne on siis kui on oskus Google Searchi kasutada muidugi – siis ma saan rahulikult muid asju teha kuni valmib postituse toorik. 

Blogipostitus WordPressis – tehniline pool 

Mis siis edasi? Postitus koos piltidega on üleval ja tavaliselt kui mingit suur jama pole lasen selle kohe ka avaldada – vajutada Publish nuppu, et oleks kohe näha misasjaga hakkama saadud on. Lahe on vaadata neid, kes üldse pole varem webis midagi teinud ja natuke kardavad,  kuidas 2-3 tundi hiljem jõuabki arusaam, et oot mina ise panin selle postituse üles ja näebki välja nagu päris. 

Järgmise sammuna võtame selle sama postituse ette ja timmime seda paremaks. Räägime läbi H1, H2, H3 jne olulisuse. Siis vaatame piltidel ALT-tekstid, kuidas linkida. See on ajaliselt kõige mahukam ja inforohkem. Enam nii lihtne pole kui kohanda menüüdega. Siin nüüd oleneb hästi palju inimesest, kas tal on loogiline mõtlemine tugev. Kellel on, sellega läheb ka siin väga kiirelt. Võiks öelda, et mõne tunniga saab korraliku struktuuriga postitus üles. 

Selles etapis räägime ka Yoastist ja teeme postitust ka Yoasti täppide järgi roheliseks. Ma muidu väga suur Yoasti fänn ei ole aga kiirkoolituse puhul on Yoasti täppide järgmine ja selle järgi seletamine, miks midagi vajalik on ülimalt lihtne.

Siia koolituse ossa jäävad ka menüüde ehitamine ja kuidas postitust erinevatesse menüüdesse panna jne. 

Selle etapi tulemuseks peaks siis olema korralik blogipostitus mis jälgib lihtsamaid SEO reegleid. Siin osas me räägime tavaliselt läbi ka selle kuidas teksti kirjutada märksõnu silmas pidades. Aga seda teemat puudutame ülimalt põgusalt, selleks, et mitte infoga väga laialdaseks minna ja, et koolitataval ikka närv vastu peaks ja fookus säiliks. 

Wordpressi tagatuba

WordPressi serverisse seadistamine ja kodulehe loomine 

Kui nüüd aega ja tahtmist jagub ja uudishimu ka veel on, siis tegelikult alles selles järjekorras ma näitan kuidas on võimalik wordpressi kiirelt paigaldada ja leht üles seada. Tavaliselt teen nii, et registreerime nullist mõne domeeni. Seejärel tellime Zonest virtuaalserveri ja siis umbes 15 minuti pärast tuleb postkasti teade, et server on loodud. Selle aja sees saab tegelikult ära seletada siis ka selle poole mis vahe on virtuaalserveril ja privaatserveril. Ma tavaliselt toongi näite, et näed siin on meil privaatserver kuna see leht vajab võimekamat serverit. Ja seletan miks siin blogilehel piisab Zone kõige lihtsamast ja soodsamast paketist. Seejärel võtame koos ette WordPressi paigaldamise läbi Zone halduse. See on umbes 1-2 minuti töö.  

Nii ja siis on nüüd edasi see samm – kus näitame kuidas paigaldada Theme – kust neid leida ja mida otsida. Siinkohal ka erinevate lehtede olemused – kas sul on vaja lihtsat “One page template” või leiad sobiva mõne retseptiblogi temaatikaga template alt. 

Tavaliselt mainin ka Divi teema ära, see tundub, et on hetkel ka Eesti koolitajate üks lemmikuid. Nad ise ütlevad, et alustajatele on see teema väga hea. Ma ise ei tea sellest midagi, ma kasutan peamiselt One pagereid või toidublogide teemasid, mis on lihtsalt kohaldatavad. 

WordPressi pluginad ja muud tilulilud

Edasi paigaldame koos ka erinevad pluginaid – Google Site Kit, Yoast SEO jne mis veel tunduvad vajalikud. 

Põhimõtteliselt ongi kõik. WordPressi koolitus – selle intensiivse 8 tunniga saab põhiasjad selgeks ja näpunäited kuidas hakkama saada. Siit edasi laseme rahulikult toimetada nii postituste ülespanekuga. Hakkame juurde näitama Woo commercet / e poe asju. Kuidas e-poodi tooteid üles panna, kuidas teha lihtsat ja konfigureeritavat toodet jne detaile. Mitmekeelsus ja stringid – kuidas seda lahendada jne. 

Mis sellest WordPressi koolitusest siis kasu on?

Üks ja peamine – väga kiiresti saad koolitada endale välja assistendi, kes aitab sul veebihaldamist palju lihtsamaks teha. Ise keskendud siis muudele asjadele. Teine ja minu jaoks isegi võib-olla olulisem, et üks selline intensiivne koolituspäev tuletab endale ka paljud asjad uuesti meelde ja ei lase laisaks minna. Veebide haldamine ja tegutsemine on üks lõputu töö – kogu aeg on vaja midagi uuendada, parendada, katsetada uusi asju. Need tulevad ka selle koolitamise käigus välja. Tihtipeale muidugi leian vigu ka. Noh tavaliselt just siis kui seletad, et nii ei ole mõistlik teha ja siis jälle avastad sama asja kuskilt.

Ja kolmandaks, väga lahe on vaadata, et inimene kes pole veebilehte seestpoolt näinud ka enne – kui nüüd ise selle ära paigaldab ja see emotsioon, et ohhoo tekkiski veebileht. See on peaaegu selline tunne nagu oleks treenerina oma õpilase olümpiale saatnud.

Palusin meie Kellil paari lausega kirjutada tagasisidet ka – temaga tegime sellist intensiivõpet kahel päeval nii 4-5 tundi. Seega kokku umbes 8-9 tundi:

“Minu teadmised enne WordPressi kohta olid üsnagi nullilähedased, seega sain väga lühikese ajaga rohkem kui oleksin oodanud. Kiiresti ja selgelt said seletatud kõik põhilised toimingud, mida WordPressi kasutades teha annab ja tekkis ka mingi loogiline mõtlemine kuidas juba olemasolevaid postitusi ja veebilehti muuta. Kui korra postituse kirjutamine ja üles panemine läbi teha, siis oskan seda kindlasti ka uuesti teha. Tunnen ise, et teinekord võtab mul palju aega uute veebikeskkondade tundma õppimine, aga samas on WordPress üsnagi kasutajasõbralik ja nüüd vähemalt tean, mis võimalused seal üldse on. Kui ei tule meelde saan googeldada või youtube’i kasutada. 

Kuidas aga kõik need teadmised kinnistuksid, olekski vaja otsast peale kõik uuesti üksi läbi pusida ja arvan, et olen ka selleks võimeline.”

Coursera digiturunduse kursused – mis mulle meeldinud on

Courseraga tegin lähemalt tutvust siis kui COVID-19 ajal Eesti riik pea igale soovijale 6 kuist tasuta õppimisvõimalust jagas. Ma täpselt ei mäleta kuidas seda sai, aga vist oli läbi Eesti Töötukassa. Surfasin seal ringi ja katsetasin päris mitmeid kursuseid.

Coursera asutati juba 2012 Stanfordi ülikooli arvutiteadlaste poolt ja on üks suuremaid online koolituste pakkujaid. Leiab palju USA ülikoolide kursuseid, sotsiaalmeedia hiiglaste Meta ja Google kursuseid ja põnev on seal vaadata ka mitte ainult digiturunduse kursuseid.

University of Illinois at Urbana-Champaign poolt pakutud Digital Marketing Analytics in Theory oli üks neist mille ära tegin ja üsna asjalik oli. See osa ka pikemast kursusest ja online-kraadist (online degree) Master of Business Administration (iMBA) from the University of Illinois., aga ajapoolest sattus see ülikooli lõpetamise aega ja seetõttu ma sellega tegeleda ei jõudnud. Courseras tasub siis vaadata ka mis tasemele kursused on – see oli näiteks algajatele mõeldud ja sobib hästi just inglisekeelsete mõistete arusaamiseks ja tekstide kuulamise mõistmiseks edaspidiseks ka.

Vaatasin just märkmeid ja selle kursuse kohta olin kuskilt intervjuust välja kirjutanud sellise lause: “Google tells the world what I’m worried about, Facebook tells the world what I’m proud of, Pinterest tells the world what I’m dreaming of, Amazon tells the world what I’m settling for”.

Kuidas Courseraga enda teadmisi testida

Ma olen Coursera kursuseid kasutanud paljuski ka selliselt, et oma teadmisi lihtsalt proovile panna – valinud välja erinevad kursused ja lennujaamas lennukit oodates lihtsalt testid ära teinud. Kasutegur on siin just see, et kui ikka läbi kukud mõnes algaja omas siis tasub uuesti meelde tuletada. Kõik asjad muutuvad väga kiirelt ja on hea vahepeal basic-teadmistele kiirkontroll teha. Mõned näited:

Google Seo Fundamentals – kui asja tunned, väga lihtne ära teha. Olen mõelnud, et kui mõni personaliotsinguga tegelev inimene saaks selle kursuse testidega päris kenasti kontrollida kas ennast SEO-spetsialistiks nimetav inimene ka teooriat ja algteadmisi jagab. Kes SEO-st natukene teab peaks suutma need testid seal tunnikesega kõik ära teha.

Samamoodi Increase SEO Traffic with WordPress – väga hea lakmuspaber kontrollimaks kas näiteks Upworkist palgatud virtuaalne assistent suudab lihtsatele küsimustele seal kiiresti vastused panna ja sertifikaadi saata. Muidugi võib olla alati võimalus, et laseb kellelgi teisel teha, aga üldiselt pead Courseras ennast ka tuvastama ja see on pisut aeganõudvam ja üldiselt ei viitsi keegi sellega trikitada. Pigem kaovad ära kui oskusi tegelikult pole.

Coursera kursused ja Coursera kuumaks

Mõned kursused on ka täiesti tasua, aga mul neid väga palju pole sattunud. 7-päevane prooviperiood on ka, sellega jõuad tegelikult päris mitu kursust võtta kui motivatsiooni ja tahtmist jagub. Kuumaks oli minu mäletamist määda umbes 45 eur ja see oli Coursera Pro kohta, mida ma kasutanud olen. Maksumuse poolt online kraadid jne on muidugi kallimad, et neid päris selle raha eest otsima minna pole mõtet.

Seda olen küll teinud, et lõpetan mingil hetkel tasulise versiooni ära, teen pausi ja kui viitsimist ja motivatsiooni tekib siis registreerin uuesti tasuta prooviperioodi. Kasutan siis nii kaua kui motivatsiooni jagub. Olen vaadanud, et mulle selline rahulik tempo ei istu, et võtan eesmärgiks igal nädalal paar tundi õppida. Pigem teen korraga ja pikalt mõned õppimispäevad ja siis jupp aega ei tegele üldse. Tundub, et selliselt see Coursera digitaalne õpe minu puhul toimib paremini.

coursera online kursused ja linkedin
Coursera online kursused ja linkedin

Linkedin ja Coursera sertifikaadid

Mida ma enda jaoks küll teen ja minu arust on hea just neile kes läbi LinkedIni tööd otsivad siis Coursera sertifikaadid saab sinna väga lihtsalt üles laadida ja need on kontrollitavad ka. Noh, selle kontrollitavuse osas kindlasti saab vastuväiteid ja kõhklusi olla, aga samas, ega see tuleb töö käigus kiiresti välja, seega ma väga sellel ei peatuks ka. Sertifikaat on kohe peale kõigi hinnatavate tööde tegemist elektrooniliselt postkastis olemas.

Ma ise pigem panen sertifikaadid enda jaoks ühte kohta ja selleks on LinkedIn hea koht. Sinna saab lisada näiteks ka Klaviyo jms product sertifikaate siis lisaks Coursera ja Linked ini koolituste omadele. Õppimisvõimalusi digimaailmas on palju ja iseendale motiveeriv on vaadata, et palju siis läbitud on ja ühtlasi ka järjehoidja LinkedIni näol olemas.

Mis veel Courserast teadma peaks?

Osasid kursuseid saab ka telefoni pealt vaadata ja töid teha, aga enamus nõuab siiski, et oleks olemas testide tegemisel desktopi kasutusvõimalus. Ma just puutusin kokku kui Meta erinevaid koolitusi läbi tegin lennujaamas istudes, et kõike ei saanudki läbi telefoni teha.

Videote vaatamisel – mulle ausalt öelda meeldib scripti rohkem lugeda, kui kõiki neid videosid jorutades või kiirendusega läbi vaadata. Seega kes kiirelt loeb siis on see selline ajakokkuhoiu mõttes hea nipp. Ma ise vaatan siis vastavalt skriptile, kas teema on huvitav ja vajab rohkem süvenemist või saab lugemisega hakkama.

Kui tahta viriseda millegi üle, siis mulle need kursused ei istu väga kus peab teiste töid hindama ja kuupäevadest kinni pidama, selles mõttes, et ei saa enne edasi minna kui näiteks 10s juuni on. Esiteks on tavaliselt selle aja peale juba muud tegemised ja kuna ma olengi selline hooga õppija siis mul võib isu üle minna.

Teiste tööde hindamine on ka olenevalt kursusest selline nii ja naa. Sa küll kinnitad üle, et hindad ausalt jne aga tihtipeale on kursustel osalevate inimeste tasemed nii erinevad, et minu arust see pigem segab kui midagi juurde annab. Aga selle saab ka kursuse tutvustuses kohe selgeks teha – kui on kirjas “peer-to-peer assignmente” ja neid on rohkem kui 1-2, siis ma valin järgmise. Aga jah, eks see on nii kuidas kellelegi sobib.

Aga mis järgmiseks Courserast siis võtan?

Just vaatasin välja, et Princeton University pakub Algoritmide kursust algajatele, et see võiks olla täitsa põnev ja siis lisaks erinevaid Pinteresti kursuseid võiks ka vaadata, et natuke paremini aru saada just Pinteresti otsingumootori töötamisest.

Turvalise e-ostlemise ABC

See artikkel ilmus 31.03 Maalehe poolt välja antud e-ostlemise erilehes.

Kirjutasin artikli e-ostlemise põhitõdedest. Ja sellest kuidas esimesi internetioste tehes mitte petta saada:

Kas e-pood, kust osta tahad, on usaldusväärne ja kuidas seda selgeks teha?

Miks eelistada Eesti e-poode?

Mida teha kui said paki kätte, aga ost ei meeldi või ei sobi?

Pärast ostu:

Kui oled ostu ja klienditeenindusega rahul, jaga seda tagasisidena e-poodniku kodulehel, Google’i arvustusena või sotsiaalmeedias. Nii annad teistele ostjatele infot ning e-poodnikul on sinu rahulolevast tagasisidest rõõmu ja kasu.

Kontrolli, et makset pole läinud topelt – tehnika veab aeg-ajalt meid kõiki alt, seega tasub silm peal hoida krediitkaardi ja konto väljavõttel. Kui näed, et midagi on topelt, võta ühendust e-poodnikuga ja probleem saab kiirelt lahendatud.

E-kaubandusvõrgustikud aitavad väikeettevõtetel murda välisturgudele

See artikkel ilmus 21. oktoober 2021. Eesti e-kaubanduse liidu lehel:

Sokisahtli ja SaltsUpi juht Piret Ilver on viimased kuus aastat uurinud e-kaubandusvõrgustike rolli väike- ja mikroettevõtete rahvusvahelistumisel. Järgnevalt toob Ilver välja suurimad tähelepanekud ja soovitused väikeettevõtjatele, kuidas kasvatada oma brändi tuntust ja müüki välisturgudel. 

Rahvusvahelistumine on traditsiooniliselt olnud suurte rahvusvaheliste ettevõtete privileeg. Kiire globaliseerumine ja infotehnoloogia areng on aga võimaldanud mikro- ja väikese suurusega ettevõtetel siseneda rahvusvahelistele turgudele ning püsida konkurentsivõimelisena.

Mikro- ja väikeettevõtetele pakuvad kasvamiseks võimalusi erinevad e-kaubandusvõrgud. AlGhamdi andmetel kasvasid ülemaailmsed e-kaubanduse kulutused 2000. aasta 0,27 triljonilt dollarilt 2012. aastaks 10 triljonini dollarini. Sellest ajast on kulutused e-kaubandusele märkimisväärselt suurenenud tänu e-kaubanduse idufirmade levikule, e-kaubanduse tehnoloogiate arengule ja mitmesugustele kaudsetele teguritele, nagu elustiili muutused, suurem usaldus e-kaubanduse vastu, e-kaubanduse kättesaadavus, kliendikesksem õigusruum ja COVID-19 piirangud. 

Oma Tartu Ülikooli magistritöö (2021) tarbeks algatasin eksperimentaalse ettevõtte SaltsUp ning uurisin selle näitel kuue aastase ajaperioodi 2015-2021 sees e-kaubandusvõrgustike rolli väike- ja mikroettevõtete rahvusvahelistumisel. Need aastad on olnud globaalses e-kaubanduses ka väga kiire kasvu ja muutustega aastad. Peab märkima, et SaltsUp kujunes edukaks ja hiljaaegu avasime e-poe kõrvale ka füüsilise soolapoe.

SaltsUpi näitel joonistusid järgmised trendid ja töötavad praktikad. 

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kes on valmis uut tehnoloogiat kasutama. Näiteks e-kaubanduse võrgustikud võivad kogeda rahvusvahelistumist üldiselt kiiremini ja edukamalt. Edukas rahvusvahelistumine nõuab, et ettevõtted õpiksid pidevalt oma kogemustest, mõtleksid nende tugevuste ja nõrkuste üle ning viiksid ellu muudatusi, mis tõstaksid tõhususe ja tasuvuse uuele tasemele. Kahjuks on tootlikkus ja efektiivsus praegu paljude väikese ja keskmise suurusega ettevõtete nõrgad kohad.

E-kaubanduse võrgustikel on tugev roll väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvahelistumisel ja uute turgude võitmisel.Mikro- ja väikeettevõtted ei jõua sageli kõigega ise tegeleda ja päris kõigega kursis olla. Samuti ei jõua nad kõiki teenuseid sisse osta. Seetõttu on e-võrgu platvormid alustavale ja katsetavale ettevõttele väga heaks stardiplatvormiks. 

Amazon, eBay ja Eestis tegutsev Kaup24 pakuvad väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele platvormi oma rahvusvahelise äritegevuse arendamiseks. Võrgustikud aitavad toime tulla erinevate tehniliste standardite või kultuuriliste erinevustega, vältida teistes riikides ettevõtluse edendamise suuri kulusid ja ületada riske, mis on seotud tõhususe ja kaasajastamise nõuetega. Täpsemalt öeldes saavad ettevõtted luua tugeva veebipõhise kohaloleku. 

Võrguplatvormid pakuvad  laiaulatuslikku tööriistakomplekti, nagu lihtsustatud e-poe ehitus, usaldusväärsed reklaami edastamise platvormid, CRM-lahendused ja paljude muude väärtuslike funktsioonide hulgas ka keele tõlget. Ilma selliste arenenud platvormideta peaksid väikeettevõtted investeerima nii raha kui ka aega, et kõik need tööriistad endale ehitada ja seadistada. Turule sisenemise barjäärid on e-kaubanduse võrkudel väiksemad ning eelised ja võimalused ekspordiks ja rahvusvahelistumiseks kiiremad.

Kodulehe otsingumootoritele optimeerimine (SEO) on üks enim kasutatav ja olulisem tehnika e-kaubanduses. E-kaubanduse lehed ja tooted konkureerivad omavahel kõvasti, et olla otsingumootorites võimalikult kõrgel positsioonil, mis toob kaasa suurema orgaanilise liikluse ettevõtte kodulehele ja seeläbi suurema müügitulu. Kaup24 laadsed platvormid pakuvad head SEO optimeeritust, mis annab tagasisidet, kas sinu toote vastu on huvi ja kui on, siis saab seda edasi arendada. Samuti kampaaniad, mida korraldatakse, turgutavad müüki ja aitavad SaltsUpi näitel igati kaasa ettevõtte üldistele müügieesmärkidele.

Võtmeroll üldisel e-kaubanduse turul on sotsiaalsel ostlemisel ja sotsiaalsel kaubandusel. Sotsiaalvõrgustikud on nüüd peamine e-kaubanduse kanal ja see suundumus peaks lähiaastatel tugevnema. Sotsiaalmeedia puhul peab katsetama, mis kõnetab sinu tarbijat, ega saa kopeerida kellegi teise pealt ja loota, et sama asi töötab ka mul. Soovitused a´la 10 nippi, mida Instagramis turundades teadma pead – need tuleb enda jaoks selgeks teha ning vajalikud ja asjakohased läbi töötada. Samas ei tohi eeldada, et kõik, mida soovitatakse ka iga ettevõtte puhul töötab. 

Inimesed on pimestatud edulugudest ja kui seda kohe ei tule, siis ollakse pettunud. Tegelikult peab ise olema valdkonnaga kursis, oskama eristada tõsiseltvõetavaid partnereid soolapuhujatest ja teadma, mida sisse osta. Turg on täis erinevaid digiturunduse teenusepakkujaid, kes räägivad küll ilusatest tulemustest, kuid reaalselt kasutatavad meetodeid, mis pikas perspektiivis külastatavust ei tõsta ja loodetavaid müüginumbreid ei too. Omast kogemusest saan tuua näite, kus SaltsUpi poole pöördus üks SEO teenusepakkuja, kelle tehtud tööde nimistus oli Sokisahtel, mida samuti ettevõtjana juhin. Küll aga polnud me Sokisahtliga antud teenust sisse ostnud. Lisaks olid antud agentuuril enda lehel puudu nii lehe nimi kui kirjeldus ja palju muud, mida SEO teenusepakkuja peaks esmalt enda lehel korda tegema.

Mikro- ja väikeettevõtja puhul on oht kaduda andmetesse. Oma tegevust tuleb küll mõõta, aga mikroettevõtjale võib see muutuda koormavaks, sest süvenemist vajavaid andmeid on palju, samas ressurssi napib. Kokkuvõttes tuleb endale leida kolm või neli olulisemat mõõdikut, näiteks müügi- ja kliendirahulolu omad, ja ülejäänu usaldada tarvidusel partneritele. Kui sul on müüki ja sa oled sellega rahul ja sa oled oma tööd tehes õnnelik, pole vaja päevad läbi pead murda kust üks või teine klient just jõudis sinuni. Kui numbrid on sinu jaoks piisavalt head – tunne oma e-poest ja elust rõõmu ja tee oma asju nii hästi kui oskad, siis tulevad ka nii orgaaniline kasv kui ka kordusostud.

Üks hea mikroettevõtja sisemine motivatsiooninipp on panna seina maailmakaart. Mida suurem ja detailsem, seda parem. Esmalt tasub lipukestega ära märkida riigid, kust hakkavad ettevõtte tellimused tulema. Kui tellimusi on juba nii palju, et maakaart on lipukesi täis, soovitan märgistada ära riigid, kust kliendid kirjutavad ja suurepärase klienditeeninduse eest tänavad. Seesugune kaart aitab hommikuti tööpäeva sisse elada ja annab suurepärase ülevaate, kui lahedat e-poodi sa vead. 

‍

Piret Ilver

Kokkuvõte Neil Pateli 10st tööriistasoovitusest, et sotsiaalmeedias jälgijate arvu suurendada.

Kuulasin läbi, panen siia teistele ka kirja. Tärniga märkisin ära need mis tundusid huvitavad ja mida võiks vaadata lähemalt.

1. MobileMonkey

2. SocialBlade

3. Google Trends (kasutan)

4. Mention.com – *

5. NotJustAnalytics

6. Facebook Ad Library (sellest on nüüd nii palju räägitud, et aitab).

7. Canva – kasutan

8. AgoraPulse *

9. Later – kasutan analoogi Hootsuite

10. Restream*

Usa turule tundub kasulik Google trendsiga osariikide kaupa rohkem tutvuda ja see Restream annab jälgijaid juurde ja tõstab sind ettepoole kui laive teed. Mõlemad tunduvad, et võiks olla reaalselt ka kasutatavad ja asjalikud.

Sotsiaalmeedia ajastusäpid Storrito ja Skedsocial

Katsetasin Storritot ja Skedsocialit vahelduseks Hootsuitele.

Storrito – lihtne ülesehitus ja ühendamine. Miinuseks, et pole äppi vaid brauseri põhine. Neil kellel content peamiselt telefonis, siis telefonis seod dropboxiga, aga siis pead ikka storritosse üles laadima. See tüütu ja motivatsioon kadus Storritot kasutada. Tiktoki ühendust ei ole. Insta stooride ajastamine oli sümpaatne. 

SkedSocial – tundus paljulubav. Äpp ja puha. Äpp oli kräpp. Ühendamine oli  peavalu. Aga kannatasin ära, et saab Insta ja Tiktoki ja Pinteresti jne. Kahe-astmeline autentimine Instas ja connectimine suht keeruline. Parem kasutada arvutist kui äpist. Reaalsus nii hea pole. Tiktoki automaatselt ei lase postitada. 

Ühesõnaga – katsetustest suurt läbimurdelist kasu polnud, samas andis üsna hea ülevaate enda jaoks mida vaja oleks. Kui on hallata 1-2 kontot siis seda on minu arvates endiselt FB, Insta, Tiktoki enda vahenditega lihtsam teha kui socialmedia scheduleritega. Aga eks see on ka individuaalne ja tööharjumustes kinni. Kui kellelgi on mõni imelahendus pakkuda, siis palun jagatagu 😀

Theme: WP One Pager