Digiturunduse koolitused millest mul on kasu olnud.

WordPress koolitus – kuidas 1 päevaga asjale pihta saada

WordPress on mul üks lemmik platvorme mida kasutada. Kuigi pean tunnistama, et selleks läks üsna pikalt aega kui see mulle meeldima hakkas ja alguses Magentoga võrreldes ei meeldinud üldse. Ka Wix ja Shopify tundusid paremad. Samas blogide jms tavalehtede tegemiseks meeldib mulle tänasel päeval WordPress kõige rohkem ja lisaks on seda ka lihtne lasta hallata inimesel, kes WordPressi esimest korda näeb. 

WordPressi koolitusi tehakse Eestis päris palju – töötukassa kaudu kindlasti, lisaks erinevad internetiturunduse koolitajad – kõik pakuvad wordpressi koolitusi – nii algajatele kui edasijõudnutele. Mina ise ühelgi neist kohapeal käinud ei ole, seega ma siinkohal soovitusi ei oska anda. 

WordPress on kindlasti täiesti omal käel õpitav ja erinevaid juhendeid, tutoriale on terve web tasuta täis. Samuti Eesti erinevates koolides mis internetiturunduse alaseid õppekavu pakuvad on WordPressiga kodulehe tegemise kursus sees.  Samas on koolituste puhul ikka see, et kui otsest vajadust ja uudishimu endal pole siis koolitustel saadud teadmised jäävad teoreetilisteks teadmisteks. Kui rakendama ei hakka, siis ununevad kiirelt. 

Kuidas seletada kiirelt ja tõhusalt WordPressi olemust inimesele, kes sellega kokku puutunud pole?

Aga kuidas koolitada kiirelt assistenti, kes WordPressi pole näinud või kokku puutunud otseselt? Proovin siis lihtsalt ja arusaadavalt kirjeldada protsessi kuidas ma olen proovinud nö kontsentraadimeetodil – hästi kiiresti ja intensiivselt sisuliselt 8 tunniga wordpressi olemuse ja tööloogikad selgeks teha nii, et inimene saab tööle hakata.

Kõigepealt peab muidugi inimesel olema huvi – ilma selleta pole mõtet asja ette võtta. Kui huvi on olemas siis istume koos maha ja teeme kaks arvutit lahti. Selleks nö intensiivõppeks on meil mõned kodulehed, mille peal saab kenasti katsetada ja õppida asju, ilma, et oleks mingit kartust midagi tuksi keerata. Näiteks on selline kleit.ee blogileht – kus ei ole küljes Woo-commerce e-kaubanduse moodulit ja WPML – mitmekeelsuse funktsiooni, seega hästi lihtne struktuur. Nii ja siit hakkame minema.

WordPressi esimesed sammud – kohandamismenüüd ja põhifunktsioonid

Esmalt vaatame üle vasakul töölaua ja kohandamismenüüd – räägime läbi mis miski teeb ja kus on. Idee on selles, et selliselt läbi rääkides kindlasti ei jää kõik asjad 100% meelde, aga tekib arusaam, et kust mida leida võib. Hiljem, vajadusel, tekib siis läbi kuulmis- või nägemismälu ka ettekujutus kus see asi olla võiks või kuidas seda leida. 

Seletamiste ja jutustamiste käigus muudame siis erinevaid asju lehel ka, et oleks näha mis nupp midagi teeb. Üldiselt see WordPressi “kohanda” menüü on enamikele inimestele väga lihtsalt arusaadav ja kuna mõjub lehele ka silmapilkselt siis see ei valmista mingeid raskusi. 

Kui need põhiasjad läbi vaadatud nii tunnikesega – siis räägime sellest mis vahe on postitusel ja lehel ja lähmegi esimese postituse kallale. Ehk siis sisuliselt esimese asjana  alustamegi postituse tegemist ja läbi selle õpib väga palju WordPressi funktsioone mängeldes ära. 

Tavaliselt ma lasen rahulikult 2-3 tundi inimesel toimetada ja pusida. Olen ise lähedal olemas – seega kui vaja, saab küsida. Väga lihtne on siis kui on oskus Google Searchi kasutada muidugi – siis ma saan rahulikult muid asju teha kuni valmib postituse toorik. 

Blogipostitus WordPressis – tehniline pool 

Mis siis edasi? Postitus koos piltidega on üleval ja tavaliselt kui mingit suur jama pole lasen selle kohe ka avaldada – vajutada Publish nuppu, et oleks kohe näha misasjaga hakkama saadud on. Lahe on vaadata neid, kes üldse pole varem webis midagi teinud ja natuke kardavad,  kuidas 2-3 tundi hiljem jõuabki arusaam, et oot mina ise panin selle postituse üles ja näebki välja nagu päris. 

Järgmise sammuna võtame selle sama postituse ette ja timmime seda paremaks. Räägime läbi H1, H2, H3 jne olulisuse. Siis vaatame piltidel ALT-tekstid, kuidas linkida. See on ajaliselt kõige mahukam ja inforohkem. Enam nii lihtne pole kui kohanda menüüdega. Siin nüüd oleneb hästi palju inimesest, kas tal on loogiline mõtlemine tugev. Kellel on, sellega läheb ka siin väga kiirelt. Võiks öelda, et mõne tunniga saab korraliku struktuuriga postitus üles. 

Selles etapis räägime ka Yoastist ja teeme postitust ka Yoasti täppide järgi roheliseks. Ma muidu väga suur Yoasti fänn ei ole aga kiirkoolituse puhul on Yoasti täppide järgmine ja selle järgi seletamine, miks midagi vajalik on ülimalt lihtne.

Siia koolituse ossa jäävad ka menüüde ehitamine ja kuidas postitust erinevatesse menüüdesse panna jne. 

Selle etapi tulemuseks peaks siis olema korralik blogipostitus mis jälgib lihtsamaid SEO reegleid. Siin osas me räägime tavaliselt läbi ka selle kuidas teksti kirjutada märksõnu silmas pidades. Aga seda teemat puudutame ülimalt põgusalt, selleks, et mitte infoga väga laialdaseks minna ja, et koolitataval ikka närv vastu peaks ja fookus säiliks. 

WordPressi serverisse seadistamine ja kodulehe loomine 

Kui nüüd aega ja tahtmist jagub ja uudishimu ka veel on, siis tegelikult alles selles järjekorras ma näitan kuidas on võimalik wordpressi kiirelt paigaldada ja leht üles seada. Tavaliselt teen nii, et registreerime nullist mõne domeeni. Seejärel tellime Zonest virtuaalserveri ja siis umbes 15 minuti pärast tuleb postkasti teade, et server on loodud. Selle aja sees saab tegelikult ära seletada siis ka selle poole mis vahe on virtuaalserveril ja privaatserveril. Ma tavaliselt toongi näite, et näed siin on meil privaatserver kuna see leht vajab võimekamat serverit. Ja seletan miks siin blogilehel piisab Zone kõige lihtsamast ja soodsamast paketist. Seejärel võtame koos ette WordPressi paigaldamise läbi Zone halduse. See on umbes 1-2 minuti töö.  

Nii ja siis on nüüd edasi see samm – kus näitame kuidas paigaldada Theme – kust neid leida ja mida otsida. Siinkohal ka erinevate lehtede olemused – kas sul on vaja lihtsat “One page template” või leiad sobiva mõne retseptiblogi temaatikaga template alt. 

Tavaliselt mainin ka Divi teema ära, see tundub, et on hetkel ka Eesti koolitajate üks lemmikuid. Nad ise ütlevad, et alustajatele on see teema väga hea. Ma ise ei tea sellest midagi, ma kasutan peamiselt One pagereid või toidublogide teemasid, mis on lihtsalt kohaldatavad. 

WordPressi pluginad ja muud tilulilud

Edasi paigaldame koos ka erinevad pluginaid – Google Site Kit, Yoast SEO jne mis veel tunduvad vajalikud. 

Põhimõtteliselt ongi kõik. WordPressi koolitus – selle intensiivse 8 tunniga saab põhiasjad selgeks ja näpunäited kuidas hakkama saada. Siit edasi laseme rahulikult toimetada nii postituste ülespanekuga. Hakkame juurde näitama Woo commercet / e poe asju. Kuidas e-poodi tooteid üles panna, kuidas teha lihtsat ja konfigureeritavat toodet jne detaile. Mitmekeelsus ja stringid – kuidas seda lahendada jne. 

Mis sellest WordPressi koolitusest siis kasu on?

Üks ja peamine – väga kiiresti saad koolitada endale välja assistendi, kes aitab sul veebihaldamist palju lihtsamaks teha. Ise keskendud siis muudele asjadele. Teine ja minu jaoks isegi võib-olla olulisem, et üks selline intensiivne koolituspäev tuletab endale ka paljud asjad uuesti meelde ja ei lase laisaks minna. Veebide haldamine ja tegutsemine on üks lõputu töö – kogu aeg on vaja midagi uuendada, parendada, katsetada uusi asju. Need tulevad ka selle koolitamise käigus välja. Tihtipeale muidugi leian vigu ka. Noh tavaliselt just siis kui seletad, et nii ei ole mõistlik teha ja siis jälle avastad sama asja kuskilt.

Ja kolmandaks, väga lahe on vaadata, et inimene kes pole veebilehte seestpoolt näinud ka enne – kui nüüd ise selle ära paigaldab ja see emotsioon, et ohhoo tekkiski veebileht. See on peaaegu selline tunne nagu oleks treenerina oma õpilase olümpiale saatnud.

Palusin meie Kellil paari lausega kirjutada tagasisidet ka – temaga tegime sellist intensiivõpet kahel päeval nii 4-5 tundi. Seega kokku umbes 8-9 tundi:

“Minu teadmised enne WordPressi kohta olid üsnagi nullilähedased, seega sain väga lühikese ajaga rohkem kui oleksin oodanud. Kiiresti ja selgelt said seletatud kõik põhilised toimingud, mida WordPressi kasutades teha annab ja tekkis ka mingi loogiline mõtlemine kuidas juba olemasolevaid postitusi ja veebilehti muuta. Kui korra postituse kirjutamine ja üles panemine läbi teha, siis oskan seda kindlasti ka uuesti teha. Tunnen ise, et teinekord võtab mul palju aega uute veebikeskkondade tundma õppimine, aga samas on WordPress üsnagi kasutajasõbralik ja nüüd vähemalt tean, mis võimalused seal üldse on. Kui ei tule meelde saan googeldada või youtube’i kasutada. 

Kuidas aga kõik need teadmised kinnistuksid, olekski vaja otsast peale kõik uuesti üksi läbi pusida ja arvan, et olen ka selleks võimeline.”

• Sisuturundusartikkel – mida võiks teada, enne kui tellid
• WordPress koolitus – kuidas 1 päevaga asjale pihta saada
• Coursera digiturunduse kursused – mis mulle meeldinud on
• Turvalise e-ostlemise ABC
• E-kaubandusvõrgustikud aitavad väikeettevõtetel murda välisturgudele

Courseraga tegin lähemalt tutvust siis kui COVID-19 ajal Eesti riik pea igale soovijale 6 kuist tasuta õppimisvõimalust jagas. Ma täpselt ei mäleta kuidas seda sai, aga vist oli läbi Eesti Töötukassa. Surfasin seal ringi ja katsetasin päris mitmeid kursuseid.

Coursera asutati juba 2012 Stanfordi ülikooli arvutiteadlaste poolt ja on üks suuremaid online koolituste pakkujaid. Leiab palju USA ülikoolide kursuseid, sotsiaalmeedia hiiglaste Meta ja Google kursuseid ja põnev on seal vaadata ka mitte ainult digiturunduse kursuseid.

University of Illinois at Urbana-Champaign poolt pakutud Digital Marketing Analytics in Theory oli üks neist mille ära tegin ja üsna asjalik oli. See osa ka pikemast kursusest ja online-kraadist (online degree) Master of Business Administration (iMBA) from the University of Illinois., aga ajapoolest sattus see ülikooli lõpetamise aega ja seetõttu ma sellega tegeleda ei jõudnud. Courseras tasub siis vaadata ka mis tasemele kursused on – see oli näiteks algajatele mõeldud ja sobib hästi just inglisekeelsete mõistete arusaamiseks ja tekstide kuulamise mõistmiseks edaspidiseks ka.

Vaatasin just märkmeid ja selle kursuse kohta olin kuskilt intervjuust välja kirjutanud sellise lause: “Google tells the world what I’m worried about, Facebook tells the world what I’m proud of, Pinterest tells the world what I’m dreaming of, Amazon tells the world what I’m settling for”.

Kuidas Courseraga enda teadmisi testida

Ma olen Coursera kursuseid kasutanud paljuski ka selliselt, et oma teadmisi lihtsalt proovile panna – valinud välja erinevad kursused ja lennujaamas lennukit oodates lihtsalt testid ära teinud. Kasutegur on siin just see, et kui ikka läbi kukud mõnes algaja omas siis tasub uuesti meelde tuletada. Kõik asjad muutuvad väga kiirelt ja on hea vahepeal basic-teadmistele kiirkontroll teha. Mõned näited:

Google Seo Fundamentals – kui asja tunned, väga lihtne ära teha. Olen mõelnud, et kui mõni personaliotsinguga tegelev inimene saaks selle kursuse testidega päris kenasti kontrollida kas ennast SEO-spetsialistiks nimetav inimene ka teooriat ja algteadmisi jagab. Kes SEO-st natukene teab peaks suutma need testid seal tunnikesega kõik ära teha.

Samamoodi Increase SEO Traffic with WordPress – väga hea lakmuspaber kontrollimaks kas näiteks Upworkist palgatud virtuaalne assistent suudab lihtsatele küsimustele seal kiiresti vastused panna ja sertifikaadi saata. Muidugi võib olla alati võimalus, et laseb kellelgi teisel teha, aga üldiselt pead Courseras ennast ka tuvastama ja see on pisut aeganõudvam ja üldiselt ei viitsi keegi sellega trikitada. Pigem kaovad ära kui oskusi tegelikult pole.

Coursera kursused ja Coursera kuumaks

Mõned kursused on ka täiesti tasua, aga mul neid väga palju pole sattunud. 7-päevane prooviperiood on ka, sellega jõuad tegelikult päris mitu kursust võtta kui motivatsiooni ja tahtmist jagub. Kuumaks oli minu mäletamist määda umbes 45 eur ja see oli Coursera Pro kohta, mida ma kasutanud olen. Maksumuse poolt online kraadid jne on muidugi kallimad, et neid päris selle raha eest otsima minna pole mõtet.

Seda olen küll teinud, et lõpetan mingil hetkel tasulise versiooni ära, teen pausi ja kui viitsimist ja motivatsiooni tekib siis registreerin uuesti tasuta prooviperioodi. Kasutan siis nii kaua kui motivatsiooni jagub. Olen vaadanud, et mulle selline rahulik tempo ei istu, et võtan eesmärgiks igal nädalal paar tundi õppida. Pigem teen korraga ja pikalt mõned õppimispäevad ja siis jupp aega ei tegele üldse. Tundub, et selliselt see Coursera digitaalne õpe minu puhul toimib paremini.

Linkedin ja Coursera sertifikaadid

Mida ma enda jaoks küll teen ja minu arust on hea just neile kes läbi LinkedIni tööd otsivad siis Coursera sertifikaadid saab sinna väga lihtsalt üles laadida ja need on kontrollitavad ka. Noh, selle kontrollitavuse osas kindlasti saab vastuväiteid ja kõhklusi olla, aga samas, ega see tuleb töö käigus kiiresti välja, seega ma väga sellel ei peatuks ka. Sertifikaat on kohe peale kõigi hinnatavate tööde tegemist elektrooniliselt postkastis olemas.

Ma ise pigem panen sertifikaadid enda jaoks ühte kohta ja selleks on LinkedIn hea koht. Sinna saab lisada näiteks ka Klaviyo jms product sertifikaate siis lisaks Coursera ja Linked ini koolituste omadele. Õppimisvõimalusi digimaailmas on palju ja iseendale motiveeriv on vaadata, et palju siis läbitud on ja ühtlasi ka järjehoidja LinkedIni näol olemas.

Mis veel Courserast teadma peaks?

Osasid kursuseid saab ka telefoni pealt vaadata ja töid teha, aga enamus nõuab siiski, et oleks olemas testide tegemisel desktopi kasutusvõimalus. Ma just puutusin kokku kui Meta erinevaid koolitusi läbi tegin lennujaamas istudes, et kõike ei saanudki läbi telefoni teha.

Videote vaatamisel – mulle ausalt öelda meeldib scripti rohkem lugeda, kui kõiki neid videosid jorutades või kiirendusega läbi vaadata. Seega kes kiirelt loeb siis on see selline ajakokkuhoiu mõttes hea nipp. Ma ise vaatan siis vastavalt skriptile, kas teema on huvitav ja vajab rohkem süvenemist või saab lugemisega hakkama.

Kui tahta viriseda millegi üle, siis mulle need kursused ei istu väga kus peab teiste töid hindama ja kuupäevadest kinni pidama, selles mõttes, et ei saa enne edasi minna kui näiteks 10s juuni on. Esiteks on tavaliselt selle aja peale juba muud tegemised ja kuna ma olengi selline hooga õppija siis mul võib isu üle minna.

Teiste tööde hindamine on ka olenevalt kursusest selline nii ja naa. Sa küll kinnitad üle, et hindad ausalt jne aga tihtipeale on kursustel osalevate inimeste tasemed nii erinevad, et minu arust see pigem segab kui midagi juurde annab. Aga selle saab ka kursuse tutvustuses kohe selgeks teha – kui on kirjas “peer-to-peer assignmente” ja neid on rohkem kui 1-2, siis ma valin järgmise. Aga jah, eks see on nii kuidas kellelegi sobib.

Aga mis järgmiseks Courserast siis võtan?

Just vaatasin välja, et Princeton University pakub Algoritmide kursust algajatele, et see võiks olla täitsa põnev ja siis lisaks erinevaid Pinteresti kursuseid võiks ka vaadata, et natuke paremini aru saada just Pinteresti otsingumootori töötamisest.

• Sisuturundusartikkel – mida võiks teada, enne kui tellid
• WordPress koolitus – kuidas 1 päevaga asjale pihta saada
• Coursera digiturunduse kursused – mis mulle meeldinud on
• Turvalise e-ostlemise ABC
• E-kaubandusvõrgustikud aitavad väikeettevõtetel murda välisturgudele

See artikkel ilmus 31.03 Maalehe poolt välja antud e-ostlemise erilehes.

Kirjutasin artikli e-ostlemise põhitõdedest. Ja sellest kuidas esimesi internetioste tehes mitte petta saada:

Kas e-pood, kust osta tahad, on usaldusväärne ja kuidas seda selgeks teha?

Miks eelistada Eesti e-poode?

Mida teha kui said paki kätte, aga ost ei meeldi või ei sobi?

Pärast ostu:

Kui oled ostu ja klienditeenindusega rahul, jaga seda tagasisidena e-poodniku kodulehel, Google’i arvustusena või sotsiaalmeedias. Nii annad teistele ostjatele infot ning e-poodnikul on sinu rahulolevast tagasisidest rõõmu ja kasu.

Kontrolli, et makset pole läinud topelt – tehnika veab aeg-ajalt meid kõiki alt, seega tasub silm peal hoida krediitkaardi ja konto väljavõttel. Kui näed, et midagi on topelt, võta ühendust e-poodnikuga ja probleem saab kiirelt lahendatud.

• Sisuturundusartikkel – mida võiks teada, enne kui tellid
• WordPress koolitus – kuidas 1 päevaga asjale pihta saada
• Coursera digiturunduse kursused – mis mulle meeldinud on
• Turvalise e-ostlemise ABC
• E-kaubandusvõrgustikud aitavad väikeettevõtetel murda välisturgudele

See artikkel ilmus 21. oktoober 2021. Eesti e-kaubanduse liidu lehel:

Sokisahtli ja SaltsUpi juht Piret Ilver on viimased kuus aastat uurinud e-kaubandusvõrgustike rolli väike- ja mikroettevõtete rahvusvahelistumisel. Järgnevalt toob Ilver välja suurimad tähelepanekud ja soovitused väikeettevõtjatele, kuidas kasvatada oma brändi tuntust ja müüki välisturgudel. 

Rahvusvahelistumine on traditsiooniliselt olnud suurte rahvusvaheliste ettevõtete privileeg. Kiire globaliseerumine ja infotehnoloogia areng on aga võimaldanud mikro- ja väikese suurusega ettevõtetel siseneda rahvusvahelistele turgudele ning püsida konkurentsivõimelisena.

Mikro- ja väikeettevõtetele pakuvad kasvamiseks võimalusi erinevad e-kaubandusvõrgud. AlGhamdi andmetel kasvasid ülemaailmsed e-kaubanduse kulutused 2000. aasta 0,27 triljonilt dollarilt 2012. aastaks 10 triljonini dollarini. Sellest ajast on kulutused e-kaubandusele märkimisväärselt suurenenud tänu e-kaubanduse idufirmade levikule, e-kaubanduse tehnoloogiate arengule ja mitmesugustele kaudsetele teguritele, nagu elustiili muutused, suurem usaldus e-kaubanduse vastu, e-kaubanduse kättesaadavus, kliendikesksem õigusruum ja COVID-19 piirangud. 

Oma Tartu Ülikooli magistritöö (2021) tarbeks algatasin eksperimentaalse ettevõtte SaltsUp ning uurisin selle näitel kuue aastase ajaperioodi 2015-2021 sees e-kaubandusvõrgustike rolli väike- ja mikroettevõtete rahvusvahelistumisel. Need aastad on olnud globaalses e-kaubanduses ka väga kiire kasvu ja muutustega aastad. Peab märkima, et SaltsUp kujunes edukaks ja hiljaaegu avasime e-poe kõrvale ka füüsilise soolapoe.

SaltsUpi näitel joonistusid järgmised trendid ja töötavad praktikad. 

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kes on valmis uut tehnoloogiat kasutama. Näiteks e-kaubanduse võrgustikud võivad kogeda rahvusvahelistumist üldiselt kiiremini ja edukamalt. Edukas rahvusvahelistumine nõuab, et ettevõtted õpiksid pidevalt oma kogemustest, mõtleksid nende tugevuste ja nõrkuste üle ning viiksid ellu muudatusi, mis tõstaksid tõhususe ja tasuvuse uuele tasemele. Kahjuks on tootlikkus ja efektiivsus praegu paljude väikese ja keskmise suurusega ettevõtete nõrgad kohad.

E-kaubanduse võrgustikel on tugev roll väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahvusvahelistumisel ja uute turgude võitmisel.Mikro- ja väikeettevõtted ei jõua sageli kõigega ise tegeleda ja päris kõigega kursis olla. Samuti ei jõua nad kõiki teenuseid sisse osta. Seetõttu on e-võrgu platvormid alustavale ja katsetavale ettevõttele väga heaks stardiplatvormiks. 

Amazon, eBay ja Eestis tegutsev Kaup24 pakuvad väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele platvormi oma rahvusvahelise äritegevuse arendamiseks. Võrgustikud aitavad toime tulla erinevate tehniliste standardite või kultuuriliste erinevustega, vältida teistes riikides ettevõtluse edendamise suuri kulusid ja ületada riske, mis on seotud tõhususe ja kaasajastamise nõuetega. Täpsemalt öeldes saavad ettevõtted luua tugeva veebipõhise kohaloleku. 

Võrguplatvormid pakuvad  laiaulatuslikku tööriistakomplekti, nagu lihtsustatud e-poe ehitus, usaldusväärsed reklaami edastamise platvormid, CRM-lahendused ja paljude muude väärtuslike funktsioonide hulgas ka keele tõlget. Ilma selliste arenenud platvormideta peaksid väikeettevõtted investeerima nii raha kui ka aega, et kõik need tööriistad endale ehitada ja seadistada. Turule sisenemise barjäärid on e-kaubanduse võrkudel väiksemad ning eelised ja võimalused ekspordiks ja rahvusvahelistumiseks kiiremad.

Kodulehe otsingumootoritele optimeerimine (SEO) on üks enim kasutatav ja olulisem tehnika e-kaubanduses. E-kaubanduse lehed ja tooted konkureerivad omavahel kõvasti, et olla otsingumootorites võimalikult kõrgel positsioonil, mis toob kaasa suurema orgaanilise liikluse ettevõtte kodulehele ja seeläbi suurema müügitulu. Kaup24 laadsed platvormid pakuvad head SEO optimeeritust, mis annab tagasisidet, kas sinu toote vastu on huvi ja kui on, siis saab seda edasi arendada. Samuti kampaaniad, mida korraldatakse, turgutavad müüki ja aitavad SaltsUpi näitel igati kaasa ettevõtte üldistele müügieesmärkidele.

Võtmeroll üldisel e-kaubanduse turul on sotsiaalsel ostlemisel ja sotsiaalsel kaubandusel. Sotsiaalvõrgustikud on nüüd peamine e-kaubanduse kanal ja see suundumus peaks lähiaastatel tugevnema. Sotsiaalmeedia puhul peab katsetama, mis kõnetab sinu tarbijat, ega saa kopeerida kellegi teise pealt ja loota, et sama asi töötab ka mul. Soovitused a´la 10 nippi, mida Instagramis turundades teadma pead – need tuleb enda jaoks selgeks teha ning vajalikud ja asjakohased läbi töötada. Samas ei tohi eeldada, et kõik, mida soovitatakse ka iga ettevõtte puhul töötab. 

Inimesed on pimestatud edulugudest ja kui seda kohe ei tule, siis ollakse pettunud. Tegelikult peab ise olema valdkonnaga kursis, oskama eristada tõsiseltvõetavaid partnereid soolapuhujatest ja teadma, mida sisse osta. Turg on täis erinevaid digiturunduse teenusepakkujaid, kes räägivad küll ilusatest tulemustest, kuid reaalselt kasutatavad meetodeid, mis pikas perspektiivis külastatavust ei tõsta ja loodetavaid müüginumbreid ei too. Omast kogemusest saan tuua näite, kus SaltsUpi poole pöördus üks SEO teenusepakkuja, kelle tehtud tööde nimistus oli Sokisahtel, mida samuti ettevõtjana juhin. Küll aga polnud me Sokisahtliga antud teenust sisse ostnud. Lisaks olid antud agentuuril enda lehel puudu nii lehe nimi kui kirjeldus ja palju muud, mida SEO teenusepakkuja peaks esmalt enda lehel korda tegema.

Mikro- ja väikeettevõtja puhul on oht kaduda andmetesse. Oma tegevust tuleb küll mõõta, aga mikroettevõtjale võib see muutuda koormavaks, sest süvenemist vajavaid andmeid on palju, samas ressurssi napib. Kokkuvõttes tuleb endale leida kolm või neli olulisemat mõõdikut, näiteks müügi- ja kliendirahulolu omad, ja ülejäänu usaldada tarvidusel partneritele. Kui sul on müüki ja sa oled sellega rahul ja sa oled oma tööd tehes õnnelik, pole vaja päevad läbi pead murda kust üks või teine klient just jõudis sinuni. Kui numbrid on sinu jaoks piisavalt head – tunne oma e-poest ja elust rõõmu ja tee oma asju nii hästi kui oskad, siis tulevad ka nii orgaaniline kasv kui ka kordusostud.

Üks hea mikroettevõtja sisemine motivatsiooninipp on panna seina maailmakaart. Mida suurem ja detailsem, seda parem. Esmalt tasub lipukestega ära märkida riigid, kust hakkavad ettevõtte tellimused tulema. Kui tellimusi on juba nii palju, et maakaart on lipukesi täis, soovitan märgistada ära riigid, kust kliendid kirjutavad ja suurepärase klienditeeninduse eest tänavad. Seesugune kaart aitab hommikuti tööpäeva sisse elada ja annab suurepärase ülevaate, kui lahedat e-poodi sa vead. 

‍

Piret Ilver

• Sisuturundusartikkel – mida võiks teada, enne kui tellid
• WordPress koolitus – kuidas 1 päevaga asjale pihta saada
• Coursera digiturunduse kursused – mis mulle meeldinud on
• Turvalise e-ostlemise ABC
• E-kaubandusvõrgustikud aitavad väikeettevõtetel murda välisturgudele

Kuulasin läbi, panen siia teistele ka kirja. Tärniga märkisin ära need mis tundusid huvitavad ja mida võiks vaadata lähemalt.

1. MobileMonkey

2. SocialBlade

3. Google Trends (kasutan)

4. Mention.com – *

5. NotJustAnalytics

6. Facebook Ad Library (sellest on nüüd nii palju räägitud, et aitab).

7. Canva – kasutan

8. AgoraPulse *

9. Later – kasutan analoogi Hootsuite

10. Restream*

Usa turule tundub kasulik Google trendsiga osariikide kaupa rohkem tutvuda ja see Restream annab jälgijaid juurde ja tõstab sind ettepoole kui laive teed. Mõlemad tunduvad, et võiks olla reaalselt ka kasutatavad ja asjalikud.

• Sisuturundusartikkel – mida võiks teada, enne kui tellid
• WordPress koolitus – kuidas 1 päevaga asjale pihta saada
• Coursera digiturunduse kursused – mis mulle meeldinud on
• Turvalise e-ostlemise ABC
• E-kaubandusvõrgustikud aitavad väikeettevõtetel murda välisturgudele

Katsetasin Storritot ja Skedsocialit vahelduseks Hootsuitele.

Storrito – lihtne ülesehitus ja ühendamine. Miinuseks, et pole äppi vaid brauseri põhine. Neil kellel content peamiselt telefonis, siis telefonis seod dropboxiga, aga siis pead ikka storritosse üles laadima. See tüütu ja motivatsioon kadus Storritot kasutada. Tiktoki ühendust ei ole. Insta stooride ajastamine oli sümpaatne. 

SkedSocial – tundus paljulubav. Äpp ja puha. Äpp oli kräpp. Ühendamine oli  peavalu. Aga kannatasin ära, et saab Insta ja Tiktoki ja Pinteresti jne. Kahe-astmeline autentimine Instas ja connectimine suht keeruline. Parem kasutada arvutist kui äpist. Reaalsus nii hea pole. Tiktoki automaatselt ei lase postitada. 

Ühesõnaga – katsetustest suurt läbimurdelist kasu polnud, samas andis üsna hea ülevaate enda jaoks mida vaja oleks. Kui on hallata 1-2 kontot siis seda on minu arvates endiselt FB, Insta, Tiktoki enda vahenditega lihtsam teha kui socialmedia scheduleritega. Aga eks see on ka individuaalne ja tööharjumustes kinni. Kui kellelgi on mõni imelahendus pakkuda, siis palun jagatagu 😀

• Sisuturundusartikkel – mida võiks teada, enne kui tellid
• WordPress koolitus – kuidas 1 päevaga asjale pihta saada
• Coursera digiturunduse kursused – mis mulle meeldinud on
• Turvalise e-ostlemise ABC
• E-kaubandusvõrgustikud aitavad väikeettevõtetel murda välisturgudele